Keskkonnamuutused ja ülepüük on tõsiselt kahjustanud kalade kudemisalasid Hiina rannikuvetes. Kalurid naljatlesid, et "Ida-Hiina merel pole kalu" ja ka teised merepiirkonnad "pole need, mis nad varem olid". Ookeanipüügist on saanud Hiina kalanduse uus suund. Maaressursside aardena on Antarktikas hämmastavad kalavarude tagavarad ja see on kõige ideaalsem sihtmärk ookeanil{3}}. Hiina areneva ookeani-riigina on Hiina enda-konstrueeritud "Deep Blue" ookeani-uurimislaev suurim ja kõige arenenum kalatöötlemise ja integreeritud kalapüügilaev maailmas.
Kuid me pole ainsad, kes Antarktika ressursse silmitsevad. Maailma kalavarude ammendumise tõttu peavad traditsioonilised riigid, nagu Euroopa, Ameerika, Jaapan ja Venemaa, Antarktikat oma kõige olulisemaks strateegiliseks ressursiks. See punkt võib kajastuda ka rahvusvaheliste kalandusvaidluste andmetes. Minu kodumaa kaugpüügi tehnoloogia küpsus ja selliste poliitikate rakendamine nagu kaugpüügi subsiidiumid on pärast 2010. aastat Hiina kaugpüügiettevõtted kogenud keskmiselt rohkem kui ühte rahvusvahelist kalandusvaidlust kuus.
Antarktika paljude ressursside hulgas on Antarktika krill kõige olulisem osa. Antarktika krill on selgrootud, kes elavad kobarates, mõnikord tihedusega 10 000–30 000 kuupmeetri kohta. Kuna see kasvab saastamata polaaraladel, pääses Antarktika krill inimeste varasest arengust ja sisaldab endiselt tohutul hulgal. See on suurim taastuv bioloogiline valgukogum, mida inimesed on seni tõestanud. Antarktika krilli biomass on konservatiivsete hinnangute kohaselt umbes 600–1000 miljonit tonni ja aastane püütav kogus umbes 100 miljonit tonni, mis võrdub kogu maailma aastase merebioloogilise saagiga. Ülemaailmse kalavarude üldise kahanemise kontekstis on Antarktika krillivarude arendamine muutunud kõigi riikide jaoks oluliseks strateegiaks.
Selles artiklis uurime koos Antarktika krilli kohta. Vaatame, milline olend on Antarktika krill ja kui suur on varu? Miks saab sellest kõigi riikide strateegiline ressurss? Ja kuidas paistab Hiina kauge veekalapüügi ümbrusest välja ja saab endale Antarktika ressursse, mida ta väärib.
1. Antarktika krill
Antarktika hiilgrill on lõunaookeanis elavate lülijalgsete, vähiliste ja hiilgeliste seltsi kuuluv zooplanktoni liik. Selle keha pikkus on tavaliselt 3-5 cm, keha värvus on läbipaistev ja kogu kehal on punakaspruunid laigud. Selline fütoplanktonist toituv hiilgrill on tegelikult Antarktika bioloogilise ahela kõige olulisem lüli ja see on Antarktika bioloogilise ahela nurgakivi.
(1) Fluorestsents
Luminestsents on Antarktika krilli kõige olulisem omadus.
Antarktika krillil on ainulaadne fluorestseeruv elund, mis kiirgab iga 2–3 sekundi järel kollast-rohelist valgust ja mille heledus on sarnane taskulambi omaga. Bioloogid on uurinud, miks Antarktika krill hõõgub, kuid pole veel jõudnud lõpliku järelduseni. Mõned bioloogilised hüpoteesid viitavad sellele, et need tuled võivad varjata Antarktika krilli varju ja röövloomade eest "nähtamatud". Teised bioloogilised hüpoteesid viitavad sellele, et need tuled on paaritumiseks või öiseks kogunemiseks olulised.
2) klaster
Suure-tihedusega klastrid on veel üks Antarktika krilli oluline omadus.
Antarktika hiilgrill on hiilgevähk, mis elab Lõuna-ookeani Antarktika vetes. Need on krevetid-nagu selgrootud, kes elavad kobarates, mõnikord tihedusega 10 000–30 000 kuupmeetri kohta. Nad toituvad tillukesest fütoplanktonist, millest primaarenergia muundavad bioenergiaks. Need on Antarktika ökosüsteemi võtmeliigid. Biomassi energia poolest on nad ilmselt kõige edukamad loomaliigid maakeral (konservatiivse hinnangu kohaselt vähemalt 500 miljonit tonni).
Ameerika Ühendriikide uuringulaev "Melville" avastas kunagi enam kui 10 miljoni tonnise hiiglasliku hiiglasliku krillirühma, mis on seni suurim avastatud mereelustik.
(3) Eluiga
Pikaealisus on Antarktika krilli kolmas oluline omadus.
Üldiselt on tavaliste krevettide eluiga umbes 1 aasta, kuid Antarktika krilli eluiga võib ulatuda 6 aastani. Täiskasvanud Antarktika hiilgrill on 6 cm pikkune, üleni läbipaistev ja punakaspruunide täppidega kogu kehal, mis on väga ilus.
2. Antarktika krilli väärtus
Antarktika krilli toiteväärtus ületab palju tavalise kõrge{0}}toiteväärtusega liha (nt krevetid, kala ja veiseliha) toiteväärtus. Lihtsa kvantifitseerimise korral on igas 10 krillis sisalduv valk võrdne 200 grammi praeliha toiteväärtusega. Jaapanis peetakse kõige maitsvamaks vähiks tiinestunud emast krilli ja üle poole Antarktika hiilgeist söövad inimesed otse ära.
(1) Hämmastavad reservid
Inimeste jaoks on hämmastavad varud Antarktika krilli neljas oluline omadus. Bioloogid avastasid, et sinivaala maos on 1000 kilogrammi Antarktika krilli, mis näitab hiiglaslikke krillivarude varusid.
Antarktika krill on ülekaalukalt suurim taastuv bioloogiline valgukogum, mille inimesed on avastanud. See on võrdne kahekordse maailma mereveetoodete aastasaagiga. Pange tähele, et see on taastuv. Antarktika krill võib emase kohta muneda üle 11 000 muna ja seda saab koristada pärast kaheaastast valmimist. Taustal, et traditsioonilised kalavarud ei suuda enam inimeste vajadusi rahuldada, muutuvad sellised varud üha väärtuslikumaks.
Lõunaookeani bioloogiliste ressursside reservide uurimise statistiliste tulemuste kohaselt on lõunaookeani krillivarude konservatiivne hinnang 600 kuni 1 miljard tonni. Lisaks Lõunaookeani erinevate kalade, hüljeste, vaalade, merelindude ja pingviinide iga-aastasele Antarktika krilli tarbimisele ning nende endi ainevahetussurmade arvule võivad inimesed Lõunaookeanis igal aastal püüda ka 0,6–100 miljonit tonni krillivarusid. koguses, kuid see ei mõjuta Lõuna-Ookeani bioloogilise ahela tasakaalu.
(2) Kõrge toiteväärtus
Antarktika krill on tohutu mereressursside valgukogum. Kuigi Antarktika krill on väikese suurusega, on see madala rasvasisaldusega, kõrge valgusisaldusega, rikas mineraalsete elementide poolest ja sellel on kõrge toiteväärtus. Märgkaalu järgi sisaldab Antarktika krilliliha 17,56% valku, 2,11% rasva, 2,36% tuhka ja 77,26% niiskust.
Antarktika krillilihas sisaldab palju toorvalku ja toorvalgu sisaldus lihaste kuivproovis ületab 64,44%.
Antarktika hiilgevähk sisaldab umbes astaksantiini, mis on teatud tüüpi karotenoid ja millel on tugev antioksüdantne toime. Sellel on südame-veresoonkonna haigusi, diabeeti ennetav toime, immuunsuse tugevdamine ja isegi kaalulangus.
Antarktika krill on rikas mineraalsete elementide poolest, sealhulgas peamiselt fosfor, kaltsium, tsink, raud ja nii edasi. Tsink on tuntud kui "elu lill" ja on tihedalt seotud inimkeha kasvu ja arenguga, immuunkaitse ja haavade paranemisega. Fosfor ja kaltsium on inimese luude olulised komponendid.
Antarktika krill on rikas ka bioloogiliselt aktiivsete ainete poolest ning selle kehas on võimas ensüümsüsteem, mis suudab lagundada erinevaid valke. Antarktika krilli ainulaadse elukeskkonna ja elustiili tõttu on temast saanud farmakoloogia valdkonnas suurt huvi pakkuv mereorganism.
(3) Lai kasutusala
Lisaks otsesöömisele on Antarktika krillil lai kasutusala. Kooritud krillkrevette saab kasutada toidu lisaainetena. Terveid krevette kasutatakse loomasöödana ja suurepärase kalasöödana.
Täiustatud mikroobse kääritamise transformatsioonimeetodi abil ei saa ekstraheerida mitte ainult valke, lipiide ja kitiini, vaid ka kõrvaldada keemilisest ekstraheerimisest põhjustatud keskkonnareostust. Toorainena saab kasutada ka äravisatud krevetikarpe, mis mikroobse kääritamise põhikomponendina on ammendamatud ja ammendamatud.
Antarktika krillil on ka tugev uurimisväärtus. Tänu polaaralade ainulaadsele elukeskkonnale on Antarktika hiilgel võimas ensüümsüsteem, mis on suurepärane proov farmakoloogiauuringuteks.
2022. aasta juulis asus Hiina iseseisvalt kavandatud ookeanikala{1}}kalalaev "Deep Blue" edukalt teele. "Tumesinise" kogupikkus on umbes 120 meetrit, vormitud laius 21,60 meetrit ja süvis 7,3 meetrit. See võib töötada keskkonnas, mille jää paksus on 0,8 meetrit ja madal temperatuur -25. Seda kasutatakse peamiselt Lõuna-ookeani kalastamiseks, keskendudes Antarktika krillivarude töötlemisele ja võttes arvesse mereteaduslike uuringute funktsiooni. Laev on varustatud maailma kõige arenenuma muutuva veekihiga traalimissüsteemiga, tala pideva pumpamise süsteemiga ja mitme automaatse toodete töötlemisliiniga. Selle ühe-laeva päevane toodang võib ulatuda 600 tonnini, murdes läbi paljude{14}}suurte kalapüügi- ja töötlemislaevade võtmetehnoloogiad ning täites lünga Hiina suuremahuliste kaasaegsete kalapüügi- ja töötlemislaevade ehitamisel.
Tulevikus peab Hiina veel suurendama Antarktika kalandusvaldkonna arengut, keskendudes järgmistele aspektidele, et teha tööstuslikke läbimurdeid, ja püüdma areneda maailma suurimaks{0}}ookeanipüügiriigiks.
